Ergatiiv-absolutiivne keel

Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti. Transitiivne lause sisaldab transitiivset ehk sihilist verbi, intransitiivne lause sisaldab intransitiivset ehk sihitut verbi. Üldiselt märgitakse intransitiivse lause subjekti tähega S (subjekt), transitiivse lause subjekti tähega A (agent) ja transitiivse lause objekti tähega O (objekt) või P (patsient). Seda käänet, mida kasutatakse transitiivse lause subjekti markeerimiseks, nimetatakse ergatiiviks. Intransitiivse lause subjekti ja transitiivse lause objekti käändeks on absolutiiv. Kui ergatiivkeeles on markeerimata kääne (st kääne, millel pole käändelõppu), siis on selleks üldiselt absolutiiv.^[1]

Ergatiivkeeled on näiteks baski keel, gruusia keel, valmadjarri keel, dargi keel jpt.

Järgnevalt on esitatud näited baski keelest, kus ergatiivi käändelõpp on -k ja absolutiiv on markeerimata.^[2] Tühihulgaga Ø on märgitud markeerimata ehk käändelõputa kääne.

Medikua-k (A) pirata-Ø (O) beldurtzen du.

arst-ERG piraat-ABS ehmata.3SG AUX

’Arst ehmatab piraati’

Pirata-Ø (S) abiatzen da.

piraat-ABS lahku.3SG AUX

’Piraat lahkub’